Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Eleegia üksindusele

Luule- ja muusikaõhtu „Eleegia üksindusele“
30. aprillil kl 19 Maalisaalis

Sooloviiulil mängib Linda-Anette Suss, tema luulet loeb Harriet Toompere.

Arvan, et head ideed sünnivad loomulikult. Need lihtsalt tulevad südamesse. Ei ole vaja maha istuda ja hakata plaani välja mõtlema. Nii ka selle kontserdiga. Idee sai alguse möödunud suvel keset metsa, kui koos kõlasid Raimond Valgre muusika ja luuletused suvest. Tuli tunne, et just nii võiks ka kontserdisaalis kohtuda. Ka „Eleegia üksindusele“ kavavalik lähtub rohkem tundest, kui ideest. Nagu ka kõik muu, mida seal kuulete.

Kontserdi kava järjekord ei lähe ei ajas edasi ega tagasi, vaid alustab algusest ja lõpetab siis jälle alguses.

Seinast seina helikeelega teosed, mis kontserdil kõlavad, on kõik mulle südamelähedased. Emotsioonidki käivad seinast seina ja siis on vaja sobivat lugu, mille kaudu neid väljendada.

Paljud heliloojad loovad ja on loonud muusikat, sest sõnadest ei piisa. Mina pidin aga vastupidi tegema – sõnad appi võtma, kui muusika oli liiga kaugel. Näiteks rongis või igavas loengus, kus ei saanud viiuli järele haarata, vaid ainus võimalus oli võtta pliiats ja oma tunded luuletustena paberile panna.

Nii nagu näitleja ei saa ise olla kõik rollid, mida teatrilaval etendada tuleb, nii ka interpreedi iseloomus ei saa olla kõiki omadusi, mida muusika väljendamiseks vaja. Siis tulebki appi kujutlusvõime. Armunu mängimiseks või armumisest kirjutamiseks ei pea armunud olema, piisab vaid ühest inspiratsioonihetkest ja edasi tegutseb fantaasia.

Johann Sebastian Bach (1685–1750) kirjutas oma kuus soolosonaati ja -partiitat peaaegu 20 aasta jooksul (1703–1720). Kontserdil kõlavad 3. osa „Sarabande“ J. S. Bachi Partiitast nr 2 d-moll BWV 1004 ja viimane, 5. osa „Chaconne“ Partiitast nr 2 d-moll BWV 1004.

Kui kõige muu suhtes võib meel muutuda, siis Bachi muusikat pean endale kõige südamelähedasemaks, kõige puhtamaks, kõige olulisemaks. Bach kirjutas muusikat Jumala ülistuseks. Ja selle kõrvale polegi muud vaja. Ei sõnu ega maiseid mõtteid, tundeid. Seepärast alustame ja lõpetame Bachi muusikaga. Sest sealt oleme me alguse saanud ja seal lõpeb ka meie maine teekond. 

Eugene Ysaye (1858–1931) kirjutas ühe, 1923. aastaga oma kuus soolosonaati Bachi kuue soolosonaadi ja -partiita eeskujul. Belgia ühe väljapaistvama viiulivirtuoosina, keda kutsuti ka Viiuli kuningaks, kirjutas Ysaye tehniliselt väga nõudlikud teosed.

Soolosonaat nr. 3 „Ballade“, pühendatud Georgio Enescule, on üheosaline, algab sissejuhatusega tühjusest ja lõpeb plahvatusliku koodaga. Teekond ei millestki plahvatuseni on täis otsinguid, kohati vaoshoitud, kohati ülekeevaid emotsioone, dialooge…

Ameerika helilooja John Corigliano (sünd 1938) kirjutas 1998. aastal muusika filmile „The Red Violin“ ning 1999. aastal selle muusika teemal teose „Red violin caprices“. Nendes kapriisides on mõjutusi barokist, mustlasmuusikast, kuid olemuselt on nad üliromantilised ning loodud peegeldama filmi struktuuri – ühe viiuli teekond läbi ajaloo, põimunud nende inimeste saatustega, kelle kätte ta satub.

Kontserdi nimiloo „Eleegia üksindusele“ kirjutas Tõnu Kõrvits (sünd 1969) 2015. aastal Eesti keelpillimängijate konkursi jaoks. See inspireeris mind ehk kõige otsesemalt seda kontserti just siin ja praegu tegema. Teos, mis kõnetas mind esimesel tutvumishetkel. Kolmandat aastat üksi Soomes elades tundsin tugevat sidet selle looga. Muidugi ei tähenda üksindus alati füüsilist üksindust ja tegelikult on üksindusega nii, nagu armumisegagi – ei peagi tingimata seda kogema, et seda mõista. Sest vahel muusika juba sisaldabki seda mõistmist ja kogu emotsiooni, mida vaja läheb. Ma arvan, et kes enne pole üksindust tundnud, see saab selle pala kaudu seda maitsta.

Nii muusikas kui ka kirjanduses võib kõike kümme korda ümber komponeerida, läbi töötada, vaagida, mis on parim variant. Minu muusikas ja luules on tegu vahetu emotsiooniga.

Kui kaminatule vaatamine või vihmasaju kuulamine mind inspireerib, siis täpselt see emotsioon paberile jõuabki. Ilma mõtlemata ja muutmata.

Pillimäng käib peaga, muusika aga südamega.

Linda-Anette Suss

Sooloviiulil mängib Linda-Anette Suss, tema luulet loeb Harriet Toompere.

Mänguajad Algusaeg Kirjeldus Saal