Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Esimene lugemine: Kuninganna K

Laura Ruohonen

24. mail kell 18.00 tuleb väikses saalis esimesele lugemisele Laura Ruohoneni näidend “Kuninganna K” (2003), mille on soome keelest tõlkinud Eeva Park.

Laura Ruohonen kuulub tänapäeva Soome juhtivate draamakirjanike hulka, ta on hetkel enim mängitud Soome dramaturg välismaal. Pärast bioloogia ja kirjanduse õpinguid Helsingi ülikoolis õppis Ruohonen Teatrikõrgkoolis dramaturgiat, kaitstes samas 1987 magistrikraadi. Stsenaariumi kirjutamist on ta õppinud ka Ameerika Ühendriikides. Ruohoneni tähtsamad näidendid: „Kuninganna K”, „Saar siit kaugel”, „Minu hambad”, „Soomees ei maga”, „Suurim on armastus”, „Olga”, „Lind või kala”, „Tõusik”, „Käsipesu”.

Auhinnatud näidend “Kuninganna K” on olnud menukas nii kuuldemänguna kui ka näidendina mitmetel Euroopa lavadel ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Näidendi teemaks on võim, seksuaalsus ja vabadus. Sõprus­, võimu­ ja armastussuhetest areneb üllatav draama, mis on ühtlasi meie ajastu terav analüüs. Laura Ruohoneni näidendis on täpselt järgitud kuninganna Kristiinaga seotud ajaloolist ainest, ometi pole kaugeltki tegemist traditsioonilise ajaloolise draamaga. Ruohoneni värske näidendikogumik “Kuninganna K ja teised näidendid” oli Runebergi auhinna nominent, mida iseloomustati sõnadega: “Need näidendid on juba elav klassika, mille tundelisus ja luulelisus säilib ka lugemisel.” Ruohonen on sageli ise olnud oma näidendite esmaettekannete lavastaja, nt Soome Rahvusteatris ja KOM­teatris. Praegu kirjutab Laura Ruohonen oma meretriloogia viimast osa Soome Rahvusteatrile.

Rootsi kuninganna Kristiina (18. detsember 1626–19. aprill 1689) oli 17. sajandi keskel Põhja-Euroopa suurimate maavalduste omanik. Ta oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Oma õpetajaks kutsus ta teiste seas ka kuulsa prantsuse teadlase Descartesi. Kuigi nooruke kuninganna Rootsile maid juurde ei hankinud, vaid pigem jagas neid laiali, on tema valitsemisaeg jäänud ajalukku kui kunstide ja teaduste aeg. Kristiina isa, kuningas Gustav II Adolf läks meie ajalukku sellega, et kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.

Tema alaealisuse ajal aastani 1644 juhtis riiki kõrgaadlikest eestkostevalitsus eesotsas riigikantsler krahv Oxenstiernaga. Ta enda valitsemisaeg oli 1632–1654. Kuningannale sai saatuslikuks, et feodaalaristokraatiat soosiva sisepoliitikuna jagas ta riigile kuuluvad maad kergekäeliselt aadlikele häärberite rajamiseks, põhjustades riigi majanduskorra halvenemise. Suureks tüliõunaks olid muu hulgas ka tänase Tallinna Kristiine linnaosa heinamaad, lõpuks jagas kuninganna üheksahektarilised maad loosi teel laiali. Riksdagi tugev vastuseis viis sunnitud loobumiseni troonist. Leidmata raskest sotsiaalpoliitilisest olukorrast väljapääsu, loobus Kristiina võimust tulevase Karl X Gustavi heaks, pöördus katoliku usku ja asus elama Rooma.

Kristiina mõjutas XVII sajandil kõvasti Eesti ajalugu. Kristiina ajal liideti Rootsiga Saaremaa, anti Tallinnale ja Tartule kaubandussoodustusi ning Tartule 1646 omavalitsuslik privileeg.

 

Tänaseni kuulutavad kuue Põhjala linna linnapead, sealhulgas Tallinna linnapea Raekoja platsil välja jõulurahu just kuninganna Kristiina 350 aastat vanade sõnadega: „Homme, kui see on jumalale meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja seepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardumusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikul ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on.”

Pilet lugemisele maksab 40 krooni, sooduspilet ISIC Student ja Scholar kaardiga ning pensionäridele 25 krooni.

"Esimest lugemist" toetab Eesti Kultuurkapital.

Loevad:
Merle Palmiste,
Ain Lutsepp,
Mait Malmsten,
Mari Lill,
Margus Prangel,
Külli Reinumägi.

Lavastajana juhendab Aleksander Eelmaa.

Mänguajad Algusaeg Kirjeldus Saal