Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Klikiaeg tuleb tagasi (EPL)

02.04.2014

KLIKIAEG TULEB TAGASI
Kaarel Kressa

Draamateatri uue ajalootüki lavastajat Hendrik Toompere juuniori võlub ajaloo omadus tsükliliselt korduda.

Hendrik Toompere juunior, milline oli „Wabadusristi" eellugu?
Idee teha sellel teemal lavastus ja kirjutada näitemäng on tegelikult pea kümme aastat vana. Lugesin Eesti Ekspressist Hillar Lehari mälestusi Centum-klubist. Centum asutati 1924 ja see oli selline Inglise härrasmeeste stiilis klubi, kuhu kuulus meie poliitiline eliit. Mingis mõttes kujunes ta praeguse mõiste järgi tagatoaks, kus poliitikud said kokku, rääkisid omi asju, pidasid pidusid ja balle. Peale poliitikute olid seal kultuuritegelased, ärimehed, üleüldine koorekiht. Teema oli nii mahukas, et ma sain aru, et ei jaksa sellest ise põhitöö kõrvalt kirjutada. Suhtlesin sel teemal palju kordi kirjanikega. Rääkisin Kivirähkile, rääkisin Kivastikule, kuni tekkis hea klapp Indrek Harglaga. Ta ju ajaloolane, võttis sellest asjast kinni. Arvan, et oleme natuke, võib-olla paar aastat selle teemaga isegi hiljaks jäänud, igatahes on praegu viimane aeg sellest rääkida.

Mis on siis Wabariigi aega näitava tüki teema? Näete ka teie siin päevakajalist paral­leeli, millele Hargla on meedias viidanud?
Kui hakkasin teema vastu põhjalikult huvi tundma, selgus kõigepealt, et Lehari memuaarid on kõik puhas võltsing, bluff. Pidime hakkama kõike otsast ehitama, aga selle käigus selgus teistsugune ja palju huvitavam tõde. Põhjus, miks ma seda lavastust teha tahan, ei ole päevakajalisus, vaid filosoofilisem küsimus kultuurilise mustri taastekkimisest. Kõik tollased nähtused on kordunud ka praeguse tsükli jooksul, mil me oleme iseseisvad olnud. Mind erutas küsimus: miks on nii, et ühe kultuuri, maailmavaate sees korduvad ikka samasugused poliitilised käigud? Sellised, mis võivad lõppeda kurvalt, kui me kätt ette ei saa. Vaatasin võrdluseks ka teisi maailma riike, ka seal toimuvad need tsüklilised muutused täpselt samamoodi. Kõige lihtsam näide on praegu muidugi Venemaa, mille imperia listlik käitumine on analoogne sellega, mis oli tsaariajal ja pärast seda Stalini ajal. Vahepeal on 20–30-aastane ajaline lünk vahel, aga kõik kordub uuesti. Ja see on väga veider.

Kuidas te selle lavastuse jaoks näitlejad valisite? Lutsepp paistab reklaamklipis päris loogiline Päts...
Aga miks ta loogiline on? Päts oli selline pisike, Lutsepp on suur poiss ju. Tegelased said valitud intuitsiooni järgi, lavastus tehakse ikka nende inimestega, kes selleks sobivad ja kuidagi ka mõtlevad kaasa.
Kõik näitlejad ju ei mõtle tingimata sellistel teemadel, seal peab olema selline kodaniku-mõtlemise tunne ka sees.
Kuuldavasti näeme siin ka näiteks tsepeliini Tallinna kohal. Tuleb lavastus efektirohke? Lavastus on mitmekesine. Ütleme nii, et laua ääres istumine ja rääkimine ta ei ole. See meenutab mingis mõttes minu „ Põrgu värki" või „Syrrealiste", sellelaadset maailma. Siit ja sealt on kõike – on dramaatikat, on komöödiat ja absurdi, videopilt liigub uhkelt ja heli on ka vali.

 Centum-klubi
Asutatud 1924 Aadress: Tallinn, Aia 4 Põhikirjaline eesmärk: .“Kaastegev olla seltskonna kultuuri ja vaimlise elu tõstmiseks, liikmete ühendamiseks ühiskonna huvide alal ja läbikäimise arendamiseks Tallinnas viibivate välisriikide kodanikega.“ 1938–40 toimusid klubi ruumides kõik riiginõukogu koosolekud. Klubi tegevus lõpetati 1940.

Eesti Päevaleht 02.04.2014