Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Pikk päevatee kaob öösse

Eugene O’Neill

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 55 minutit.

„Pikk päevatee kaob öösse” kuulub kahtlemata psühholoogilise draama maailmaklassikasse. Suur ameerika näitekirjanik maalib ummikusse jooksvatest peresuhetest ning illusioonide koorma all vankuvatest inimestest peene, sügava, samas pastelse ja tundliku pildi. Kaks armastavat, ent sellest hoolimata teineteisest mööda elanud keskeas inimest ja nende täiskasvanud pojad on silmitsi olukorraga, kus nende senine eluretsept – probleemide salgamine, enesepettus – enam ei aita. Kuigi elatakse ühise katuse all, ei leita ühist keelt. Oma üksildasse maailma, enesekaotuse piirile jõudnud Maryt kurnab narkosõltuvus, mehi hävitab alkoholism.

„Pikk päevatee kaob öösse” põhineb suuresti O’Neilli enda perekonnalool. Kunagise kuulsuse mälestusest elav näitlejast isa, narkosõltlasest ema, alkohoolikust vend, süütunne, enesepettus, kunagiste hingetraumade kaja – need on O’Neilli autobiograafilised motiivid ja teemad.

Eugene O’Neill (1888-1953) kinkis näidendi oma naisele Carlottale nende 12. pulma-aastapäevaks. Autor soovis, et näidend ei jõuaks avalikkuse ette varem kui 25 aastat pärast tema surma, ent naine seda ei arvestanud ning „Pikk päevatee kaob öösse” avaldati 1956. aastal. Eesti teatrisse jõudis see näidend 1971. aastal, Draamateatris mängisid peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm (lavastas Mikk Mikiver). 1984 mängisid Ugalas Mary’t ja Jamesi Leila Säälik ja Enn Kose (lavastas Kaarin Raid), 1994. aastal Eesti Draamateatris Ita Ever ja Aarne Üksküla (lavastas Mikk Mikiver).

Näidendist valmis lavastaja soovil uus tõlge, selle autor on Mati Soomre.

Esietendus 14. juunil 2008 Keila-Joa mõisas.

Lavastaja Merle Karusoo
Kunstnik Jaagup Roomet (külalisena)
Tõlkinud Mati Soomre

Osades Ülle Kaljuste, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Märt Avandi, Pille Lukin (külalisena)

Mänguajad Algusaeg Kirjeldus Saal