информационный бюллетень

Stay informed on our latest news!

Bergmani päevad

10.–19. aprillini Draamateatris

BERGMANI PÄEVAD 10.–19. APRILLIL 2018 EESTI DRAAMATEATRIS

Rootsi filmi ja teatrilavastaja Ingmar Bergmani sünnist möödub tänavu juulis 100 aastat (1918-2007). Bergman on Eesti publikule hästi tuttav autor, eesti keelde on tõlgitud väärikas hulk tema raamatuid, näidendeid ning stsenaariume, lavale on jõudnud kümmekond teost. Praegugi on publikul võimalus Bergmani teoseid Eesti lavadel näha mitme trupi tõlgenduses. Sünniaastapäeva tähistamiseks tõstame aprillis fookusesse Bergmani mitmekihilise loomingu ning selle mõju Eestis.

Bergmani päevade raames näeb Draamateatri väikses saalis kahte Bergmani teose lavastust („Saraband“, „Pärast proovi“). Esimesel lugemisel kuulakem vastset tõlget näidendist „Puumaaling“ (ilmub Loomingu raamatukogus juulis). Lisaks toimub kohtumisõhtu Bergmani lavastajatega, kes räägivad oma kokkupuudetest Bergmani loominguga. Dokumentaalfilmis „Trespassing Bergman“ jagavad nimekad loomeinimesed oma mälestusi Bergmanist.

Maalisaali galeriis on Bergmani päevade ajal väljas tema eluloonäitus (koostanud Rootsi Instituut, vahendanud Rootsi Suursaatkond Tallinnas).

 

BERGMAN LAVAL:

  • „SARABAND“ etendused 10. ja 19. aprillil kl 19 väikses saalis

„„Sarabandi" käsikirja kirjutas Ingmar Bergman oma vaimseks testamendiks - ja selle kirjutamise ajal tegeles ta ka oma päris testamendiga", on kirjutanud Jüri Reinvere. Näidendi kaks tegelast, Marianne ja Johan, on tuttavad Bergmani varasemast teosest „Stseenid ühest abielust". „Sarabandis", mis on kirjutatud 30 aastat hiljem, tuleb Marianne (Kersti Kreismann) eksabikaasa Johanit (Martin Veinmann) külastama. Nüüd on aga teose keskpunktiks Johani poeg Henrik (Jaan Rekkor) ja tema tütar, noor andeks tšellist Karin (Ester Kuntu). Lisaks kehastab tantsija Tiina Ollesk Henriku surnud armastatut. Peeter Raudsepa lavastus „Saraband" on olnud tõeline maiuspala näitlejatele - teatriaastaauhindadele on nomineeritud lausa kolm osatäitmist (Kuntu, Veinmann, Rekkor).

2017. aastal Tallinna Filmimuuseumis esietendunud „Pärast proovi“ (lavastaja Madis Kalmet) tuleb Bergmani päevade puhul publiku ette veel ainult kaheks korraks!

Guido KangurRiina Maidre ning Anne Veesaar mängivad kirglikku lugu, mida võib pidada Bergmani loominguliste tõekspidamiste kokkuvõtteks. Tegevus toimub vanas teatrimajas, kus pärast A. Strindbergi näidendi „Unenäomäng“ proovi on jäänud vestlema ja elu keerdsõlmi lahti harutama tunnustatud vana lavastaja (Guido Kangur) ning nooruke näitlejanna (Riina Maidre). Ja nagu väga sageli, on teatriinimestel valusalt põimunud isiklikud ning tööalased suhted. Loosse sekkub mälestuspildina ka noore näitlejanna ema (Anne Veesaar), kellel samuti näitlejana olid  väga intiimsed ja lähedased suhted lavastajaga. Näidendi meespeategelane Vogler on suuresti autori enda alter ego. Väga palju paralleele on näidendil Bergmani kuulsa autobiograafilise teosega „Laterna magica“.

VAATA MADIS KALMETI VIDEOTUTVUSTUST

Harukordne võimalus kuulda kõige värskemat tõlget Bergmani loomingust! Lugemise juhatab sisse tõlkija Anu Saluäär-Kall

Loevad Liisa Saaremäel, Jüri Tiidus, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Liisa Pulk, Kersti Heinloo, Martin Veinmann, Kersti Kreismann. Lavastajana juhendavad Kersti Kreismann ja Martin Veinmann.

Bergman kirjutas „Puumaalingu“ Malmö linnateatri peanäitejuhina hooajal 1953–1954 ja oli mõeldud tema näitlejaüliõpilastele. „Puumaalingut“ tehti mitmel korral teatris ning mõni aasta hiljem valmis selle põhjal film „Seitsmes pitser“ (1957). Ekerot ja von Sydow – Surm ja Rüütel – sünge mere taustal malet mängimas on üks kõige tsiteeritumaid kaadreid maailma filmiajaloos. Bergman on öelnud, et tõuke sümbolistliku „Puumaalingu“ kirjutamiseks sai ta lapsepõlves nähtud surmatantsu motiivist Rootsi keskaegses kirikus. Tema pastorist isa võttis poja vahel maale teenistust pidama sõites kaasa ja Bergmanil püsis alla 10-aastasena nähtud pilt silme ees terve elu. Surmatants seob erinevaid figuure: rüütel, kannupoiss, lapseootel naine, nõid, noor tüdruk, narr, sepp ja tema naine. Musta riietatud nooruk mängib lautot ja jutustab kohutavast katkust. Näidend kõneleb inimeste katsetest kuidagi katku eest pääseda – ületada surm, kaos, piinad, häving, lootusetus. Narri ja Surma omavahelise malepartii teema kandus ka filmi „Seitsmes pitser“.

* Etenduste ning Esimese lugemise pileteid saab osta Draamateatri või Piletimaailma kodulehelt ning teatri kassast.

BERGMAN JUTUKS:

  • Dokumentaalfilm „TRESPASSING BERGMAN“ – 10. aprillil kl 19 Maalisaalis (inglise keeles; tasuta)

2013. aastal valminud dokumentaalfilmis mõtisklevad maailma tipplavastajad ja -näitlejad Bergmani mõjust nende loomingule. Teiste seas saavad sõna Martin Scorsese, Woody Allen, Francis Ford Coppola, Lars Von Trier, Ang Lee, Alejandro González Iñárritu, Ridley Scott, Zhang Yimou, Takeshi Kitano, Laura Dern, Isabella Rosselini, Thomas Vinterberg, Holly Hunter, Robert De Niro, Michael Haneke, Alexander Payne ja rootslased Tomas Alfredson, Harriet Anderson, Daniel Espinosa. Mõned neist on külas Fåröl, „Bergmani saarel“, mõned intervjuud on tehtud ka mujal. Filmis on näha katkendeid Bergmani filmidest. Juttude, st Bergmani-suhte toon ulatub lugupidavast (nagu puudutaks Püha Risti ennast) provotseeriva ja naljakani. Bergmani kaasaegsed ja nooremad kolleegid näitavad oma kirglikke tundeid filmimaailma suure isakuju suhtes.

  • LAVASTAJATE VESTLUSRING - 17. aprillil kl 18 Maalisaalis (tasuta)

Vestlusringis osalevad Peeter Raudsepp („Sarabandi“ lavastaja), Andri Luup (Theatrumi „Talvevalgus“ lavastaja), Madis Kalmet („Pärast proovi“ lavastaja). Jutujärge juhib Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk.

Bergmani päevad toimuvad koostöös Rootsi Suursaatkonna ja Rootsi Instituudiga.

Число Начало Заметки Зал