Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Tagasiastunud minister ei taha ennast tappa (EPL)

12.12.2013

TAGASIASTUNUD MINISTER EI TAHA ENNAST TAPPA
Andres Laasik

Eestiski aktuaalseks saanud tagasiastunud ministri teema leiab Eesti Draamateatri komöödias vaimuka lahenduse.

Olgu kohe märgitud, et Rein Lang on küll tagasiastunud ministri märgilist kuju aktualiseerinud, kuid Jordi Galcerani näitemängu „Leke“ peategelasel pole Langiga peale tagasiastumise suurt midagi ühist. Barcelona ministrihärra on edukas korruptant, kelle meeleheaks tasuta ehitatud häärber näitemängus korduvalt naljaaineks saab.
Hea komöödia võib ikka alata pingelisest, lausa traagilisest olukorrast. Jordi Galceran alustab tagasiastunud ministri enesetapumotiividega, mis viivad prostituudi tellimiseni. Sealt läheb asi lõbusaks, kuna prostituudi asemel astub uksest sisse gaasitarbeid müüv Carmen (Merle Palmiste). Kõige tipuks ka vanima elukutse esindaja Yolanda (Marta Laan).

Näitlejatööd on head
Katalaani näitekirjanduse elav klassik Galceran kirjutas „ Lekke" oma loometee esimeses pooles, kui ta veel sugugi klassik ei olnud. Paistab, et nüüd käib teose laiem avastamine. Selline trumpamise kelmikomöödia peegeldab oligarhiasuhete vohamist ja küllap on meie ühiskonnas siis nende teemade jaoks ruumi.
Hea komöödia teevad näitlejad. Loo vedamise seisukohast on neid näitemängus kaks: Jan Uuspõld ministrina ja Merle Palmiste gaasifirmatüdruku Carmenina. Mõlemad on väga head, kuid erilist rõõmu teeb Palmiste, kellele roll mõjub väljendusvahendeid avardavalt. Ta oskab süveneda lihtsa tüdruku ellu, kuhu kuulub ukselt uksele käimine ja totrate kaupade pakkumine. Palmiste Carmeni rollis tärganud vaimukas komöödiasärts mõjub tervele lavastusele ergutavalt.
Marta Laan on väga hea, Lauri Kaldoja saab hakkama noore gangsteri Manolo rolliga. Sulev Teppardi piprane grotesk ratastooli aheldatud Mariano kujutamisel klapib hästi näitemängu vaimuga. Lavastus on mänguliselt lõbus ja paneb publiku naerma. Teise vaatuse kiired pöörded jäid venima, mis mõjus veidi halvavalt lavastuse kujunditest väljakasvavale üldistusele. Tükk räägib poliitiku moraalsest allakäigust, sellele teele läinu kistakse kerge mänguga õige sügavale põhja.

12.12.2013, Eesti Päevaleht